Kaalusin nende kahe foto avaldamist väga pikalt. Miks? Olgem ausad, kvaliteet ei ole ju kiita, kõik mis pildistamisel sai minu vastu töötada seda tegi. Ja toimivad nad ju ainult seeriana. Miks ma siis otsustasin selle avaldada?
Esiteks mulle meeldib endale tohutult kaadrisse püütud hetk, kuigi tervaust ei ole ja detailid on viletsad. Teiseks – kas hea foto tõesti peab olema kirgaste värvidega nõelterav ilukaader või võib see teinekord pakkuda hoopis midagi emotsionaalsel tasandil? Mõtlesin fotole püütud hetke peale, just see sundis mind ISO üles kruttima ja püüdma leida seda auku, et saaks hetke jäädvustada. Ja nii mõeldes, vaatan ka oma fotosid ju, ilupildi kõrval on hea vaadata ka seda “klõpsu” mis telefoniga tehtud, ei ole 100% terav, värvid on mööda kuid emotsioon ja hetk fotol siiski kõnetavad. Ehk ka siin püüab vaataja vigade asemel suhtestuda just sellesama hetkega fotol.
EXIF
18.08.2017
f/5.6; 1/250; ISO3200; 273mm
